Kaplinski, Jaan: [Vercingetorix said] ([Vercingetorix ütles] in English)

Vercingetorix ütles: Caesar, sa võid
võtta meilt maa, kus me elame,
aga maad, kus me surime, ei saa meilt võtta.

Viskasin mõõga sulle jalge ette:
nii olen mina, nii on mu rahvas.
Ma tean, mis tuleb.
Kõik, kes arvernide maal väärisid elu,
ei ela enam
ja nendega, kes jäid,
ei taha mina elada.

Tean ja näen neid juba
õppimas isandate, unustamas isade keelt;
näen neid häbenemas oma siniseid silmi,
oma vanemaid ja karedat kõnet;
näen neid roomlastena, kodanikukirjad põues.

Olgu siis, imperaator, üle su vabariigi
üks keel, üks usk ja üks rahvas.
Olgu su sõdureil, kaupmeestel ja sulidel
ohutu, tasane tee
Ultima Thuleni
ja Styxini välja.

Mind pekstakse Kapitooliumil surnuks,
aga mu armastust ja viha
ei saa surmata.
Mu viha jääb alles
öökullina aastate õõnde huikama hukku
sulle ja su täitmatule linnale,
Caesar.
Karistus tõuseb kui tamm
su oma tahtmiste tõrust.

Sinu riik tuleb ja läheb.
Väljakuil kasvab nisu ja foorumil söövad kitsed.
See on minu ja mu tapetud rahva käsi, mis rabab.
Minu käsi vandaalide mõõgaga.

Tuleb tund ja roomlase kõrkus
kõrtki painutada ei jõua sõjatee vahel.
Tuleb tund ja Rooma aplus
latsatab lõhki kui puuk idast ja põhjast ja lõunast
tulnute rusikate all.

Tee siis, mis teed ja tahad.
Ma tean, mind ootavad matar ja mõõk,
sest kõik, kes väärisid elu arvernide maal,
ei ela enam.

Vercingetorix said: Caesar, you can take
the land where we live away from us,
but you cannot take the land from us where we have died.

I've thrown down my sword at your feet.
That is how we are, my people and I;
I know what is coming.
All those who deserved to live
in the Arvernian land are dead,
and I do not want to live
with those who are left.

I know they will, I can see them
learning the tongue of the masters, forgetting their fathers' speech.
I see them shamed by their eyes' blueness,
by their elders and their uncouth talk,
I see them as Romans clutching the papers of citizenship to their breasts.

So be it, Imperator. Let there be one language
in your republic, one faith and one people,
let the road be secure and smooth
for your soldiers, merchants, and thieves
as far as Ultima Thule
and up to the River Styx.

I shall be flogged to death on the Capitol
but my love and my anger
cannot be put to death.
My anger will remain alive
to shout like an owl in the hollow years.
Destruction to you and to your insatiable city,
Caesar!
Revenge will rise up like an oak
from the acorn of your desires.

Your state will come and go.
Wheat will grow on your squares, and goats will graze on your Forum.
It is my hand and the hand of my people that will bring you down,
my hand wielding the sword of the Vandals.

The hour will arrive when Roman pride
will not bend a single blade of grass beside the Roman road,
the hour will arrive when the gluttonous city
will burst like a leech beneath the fists of those
who come from the East and the South and the North.

Do what you want and will:
I know sword and club await me
because all who deserved to live
in the Arvernian land are dead.