Kareva, Doris: Shape of time (Aja Kuju in English)

Homme on kõigi valgus
Päev, päev, ära püüa mind
Vastu õhtut veel võtame valgust
Kõik kehad on täiuslikult
Kui küllusesarv, kui kõiksuse arv
Augustiööde pimedas põhjas
Su Ornim osa mus varjul
.........Võta mind vahel kui võileiba
.........Hõrk, endastmõistetav, asendamatu
Mees magab veel; meheau
Jõudeaeg tihti on jõuaeg
Küsimus pole mitte
Sa ei ole kellestki parem
Ammendumise jumalik rammestus
Kes on õppinud armastama
Laine lööb kividel ilmsiks mustri
Kes valguses elab, ei vanu
Luule on keele tants
Võrratuid viise on Jumalat kiita
Valguse ülikond viledamaks ei kulu
Mis materjalist on materialist
Tühjus ei lähe tühja
Korgid lõi läbi. Ja närvid
Lootus on lõpus

Tomorrow is everyone's light
Day, day, don't seize me
We cap the night with a taste of light
All bodies are perfectly
Like a cornucopia, the sum of all things
In the depths of August's dark nights
Your most delicate detail sheltered by me
.........Have me like a sandwich
.........Delicious, singular, indispensable
Man is still asleep; man's honour
Idleness is often empowering
The question isn't
You aren't better than anyone
Exhaustion's divine enervation
Whoever has learned to love
When a wave splashes over pebbles
He who lives in light doesn't age
Poetry is the dance of language
Countless and wonderful are the ways to praise God
The suit of light will not become threadbare
From what material is a materialist made
Emptiness won't be for nothing
He blew his fuses. And his nerves
In the end, hope