Alver, Betti: Lõppude lõpuks

Lõppude lõpuks polegi vajalik
Olla keegi või miski –
Veena magedaks lahtub kõik asjalik,
Mõte on kangem kui viski.

Surrakse rasva, surrakse palata
Higis, hirmus ja roojas,
Aeg-ajalt mõningaid pronksi valataks,
Mille eest kaitsku meid Looja.

Hämarast orust kummituv avastus
Lämmatab mõtte hiljem või varem.
Valeta, mis minu ajus lavastub,
Uni saab lõppude lõpuks veelgi parem.